Vahel viivad rännuteed meid paikadesse, mis ühe hetkega jäägitult meie südame võidavad. Lõuna-Aafrika, see vikerkaarevärviline kaunitar, ei jäta võimalust endasse mitte armuda. Võrratu loodus, sõbralikud ja soojad inimesed, maitsev toit ja kvaliteetsed veinid – mida veel tahta!
Mis teeb Lõuna-Aafrika nii vastupandamatuks? Kuidas kirjeldada kirjeldamatut? Allpool vaid killukesed sellest imelisest maast ehk mida tasub Lõuna-Aafrikat avastades silmas pidada ja mida tuleks reisikavasse kindlasti mahutada.
Kaplinn
Kaplinna, mida täie õigusega võib pidada üheks maailma ilusaimaks linnaks, on õnnistatud paljuga: linna ümbritsevad imelised mäed, mida kroonib linna sümbol, lamedatipuline Lauamägi, maalilisi vaateid pakkuvad mägiteed, idüllilised eeslinnad koos puutumatute valgete randadega, mis ei lase neist peatumata läbi sõita.
Lõuna-Aafrikat kutsutakse oma mitmekesisuse tõttu ka vikerkaareriigiks ja Kaplinn on selle ilmekas näide. Siin on aegade jooksul omavahel põimunud malaisia, briti, saksa, hollandi ja mitmete aafrika hõimude kultuurid ja traditsioonid.
Kaplinn on suurlinn (3,5 mln elanikku), millel puudub aga suurlinnale sageli omane ahistav tunne. Kosmopoliitne maailmalinn on samas nagu üks suur looduspark: mäeküljed on kaetud lopsaka roheluse ja õiteiluga, teedel ja terrassidel teevad oma krutskeid paavianid ning ookeaniäärsed promenaadid meelitavad jalutuskäigule. Suurlinnale omaselt on siin galeriisid, muuseume, häid restorane, kauneid parke igale maitsele.
Kaplinna nn “peab nägema” on muidugi Lauamägi. Mäetippu pääseb spetsiaalse köisraudteega ning vaade mäelt on vapustav: rohelised mäed, sinine Atlandi ookean, valged rannad. Omaette elamus on sõita õhtupimeduses mõnele linna ümbritsevale mäeküljele või lausa Signal Hilli tippu ja imetleda Kaplinna öist siluetti.
Victoria & Albert Waterfront on sadamapiirkonnas asuv stiilne ostu- ja meelelahutuskeskus, mis pakub suurepäraseid võimalusi poodlemiseks, sportimiseks ja toidunautimiseks.
Restoranide valik on seal võrratu ja eriti võib soovitada mereande, need on värsked, maitsvad ja mis pole mitte vähetähtis – vägagi taskukohase hinnaga. Sama hõrgud ja kindlasti proovimist väärt on ka antiloobi carpaccio (kudu) ja muidugi jaanalinnulihast steik. Magustoitudest on malva puding kohalike hulgas üks populaarsemaid ja eestlastelegi mokka mööda. Tegemist on karamellimaitselise koogiga, mida serveeritakse koos vaniljekastmega. Grilliga osatakse seal samuti ringi käia ning Lõuna-Aafrika braai ei jää Ameerika barbeque’le ühestki otsast alla. Üks tuntumatest rahvusroogadest on bobotie, karriga maitsestatud hakklikavorm, mida iga koht on veidi oma maitse järgi tuuninud.
Kes soovib n-ö maalähedasemat kogemust, võib broneerida kohad restoranis Gold, kus saab nautida meeleolukat tantsu- ja muusikashowd ning erinevaid roogasid kogu kontinendilt.
Võiks öelda, et kohalike restoranide ühtlaselt hea tase, toidu kvaliteet ja seejuures väga soodne hind on kindlasti üks positiivsemaid üllatusi LAVis.
Lõuna-Aafrika erakordselt rikkalikust floorast saab hea ülevaate Kirstenboschi botaanikaaeda külastades. Oma 4500 taimeliigiga kuulub park maailma seitsme parima botaanikaaia hulka. Siin saab imetleda Lõuna-Aafrika rahvuslille prootea mitmeid erinevaid liike. Kirstenboschi suveniiripood on oma laia ja kvaliteetse kaubavaliku ning soodsa hinnataseme poolest hea koht, kust meeneid ja kohalikku toodangut kaasa osta.
Lõuna-Aafrikas toimus 1967. aastal dr Christian Barnardi juhtimisel maailma esimene südamesiirdamine. Kuidas see teoks sai ja kes oli dr Barnard, sellest saab värvika ja äärmiselt huvitava ülevaate Südamesiirdamise muuseumis.
Hea Lootuse Neem ja Kapi poolsaar
Hea Lootuse Neeme peetakse ekslikult Aafrika lõunapoolseimaks tipuks. Tegelikult on see mandri kõige loodepoolseim neem. Juba teekond sinna pakub imekauneid loodusvaateid ning kogu neeme lõunaosa on üks suur looduspark. Kapi poolsaarel Boulders Beach’il askeldavad Aafrika pingviinid. Tegemist on ainsa pingviinikolooniaga Aafrikas ja on kindlasti väärt külastamist. Kapi poolsaare tippu viib köisraudtee, aga sinna on võimalik minna ja tulla alla ka jalgsi. Auto- ja bussiuksed tasub hoida kinni, kui ei taha oma istmelt avastada mõnd eriti ülbet paaviani, kes kõikjal ringi lippavad. Boulders Beachil asub restoran Seaforth, mis pakub head kohalikku kala ning restorani ja pingviinikoloonia vahel laiub käsitööturg, kus saate panna proovile oma kauplemisoskused.
Veinitee
Lõuna-Aafrika peab end uhkusega maailma pikima veinitee omanikuks, kus võib külastada sadu erinevaid veinimõisaid (veidi üle 400 kui täpne olla). Kohaliku veinitööstuse algusajaks loetakse 1659. aastat, mil Jan van Rieeback kirjutas oma päevikusse sõnad: „Tänu Loojale pressiti täna Kapi piirkonnas esimest korda viinamarjadest veini.“ Viinamarjaistanduste all on üle saja tuhande hektari maad ja neid rajatakse üha juurde. Vältida tasub suuri hulgitootjaid ja külastada mõnusaid peremõisu, kus on tihti ka oma restoran, paljudes kohtades pakutakse ka majutust. Soovitaksin: Rickety Bridge, Neethlingshof, Jordan, Newton&Johnson, Brenaissance. Karastusjookidest soovitan mekkida kohalikku gaseeritud õunamahla Appletizer ning viinamarjamahla Grapetizer.
Maaliliste väikelinnadega pikitud veiniteel on tuntuim ehk ülikoolilinn Stellenbosch. Siit pärineb ka Lõuna-Aafrika oma viinamarjasort pinotage. Stellenboschis peatumiseks on hea valik Lõuna-Aafrika vanim hotell OudeWerf, mis asub linna keskel ning on ümbritsetud arvukatest buuri stiilis poekestest ja restoranidest, kus sumedatel õhtutel nautida kohalikku veini ja ülikoolilinnale omast melu. Lisaks Stellenboschile võiks külastada prantsuse hugenottide asutatud Franschhoeki, mida peetakse Lõuna-Aafrika gurmeepealinnaks ning Paarl’i, kus asub afrikaani keelele püsitatud mälestusmärk. Ookeanikaldal asuv Hermanus on tuntud kui lõunavaalade poegimiskoht. Vaalade vaatlemiseks korraldatakse spetsiaalseid väljasõite, kuid ookeani ääres jalutades võib hea vedamise korral vaalu päris lähedalt silmata. Ka see linnake on täis väikesi mõnusaid söögikohti ning puhkemaju.
Jaanalinnud ja austrid
Maailma jaanalinnukasvatuse pealinnaks peetavas Oudtshoornis on tore peatuda mõnes kohalikus külalistemajas nagu DeDenne Guesthouse, mille omanikud on maailma kümne suurima jaanalinnukasvataja hulgas ning lisaks puhkusele on võimalik tutvuda ka jaanalinnukasvatuse igapäevaga. Kohalikust suveniiripoest saab kingituseks kaasa osta kõikvõimalikke jaanalindudega seotud suveniire: värvitud mune, tolmuharju, jaanalinnunahast käekotte ja muid nahktooteid jne.
Unustamatu elamuse pakub Swartbergi mäeaheliku ületamine. Tegemist on 1888. aastal rajatud teega, millel avanevad vaated ei unune kunagi. Tee kuulub UNESCO maailmapärandi hulka. Oliivisõbrad võiksid sisse põigata oliivikasvatusmõisa Surval Boutique Olive Estates, kus lisaks oliivisalule asub uhke külalistemaja, mis on kohalike seas populaarne pulmade ja mesinädalate sihtkoht. Oma elu parimat jaanalinnusteiki sõin just seal. Üldse on külalistemajad heaks alternatiiviks hotellidele, sest need on tavaliselt väga heal tasemel pereettevõtted, kus teenidus on äärmiselt sõbralik ja isiklik.
Oudtshoornist kahetunnise autosõidu kaugusel kuulsale Aedade Teele jääva samanimelise lahe ääres olev Knysna linn on tuntud oma austrite poolest ning neid tõepoolest peab maitsma. Kuna hind on väga soodne, siis võib see sõltuvust tekitada. Maalilist Knysnat peetakse ka Aedade Tee pärliks. Mitte väga kaugele ei jää Tsitsikamma rahvuspark, mille teele jääb Bloukrans Bridge sild, mis on maailma kõrgeim sild, kust tehakse benji hüppeid (216 m).
Aafrikas käik ilma safarita oleks sama, mis saunaskäik ilma leilita. Arvukad looduspargid pakuvad võimalusi suure viisiku ja imelise maastiku vaatlemiseks. Lisaks riiklikele parkidele on hulgaliselt väiksemaid ja suuremaid eraparke, mille hulgast igaüks vastavalt reisi marsruudile endale kindlasti sobiva leiab. Safarid toimuvad kogenud safarigiidide saatel tavaliselt kaks korda päevas, varahommikul ja hilisel pärastlõunal. Sõidetakse spetsiaalsete safariautodega, mis mahutavad 6-10 inimest, väiksema seltskonna puhul on alati võimalus auto vaid enda tarbeks reserveerida. Hommikune safari algab päikesetõusuga, koged, kuidas loodus ärkab ja loomad virguvad, värske hommikulõhn äratab kõik meeled.
Safaril käimata on raske ette kujutada, kui kaasahaarav see on. Iial ei tea, millist looma oma teel kohtad ja kõigi suure viisiku esindaja tabamine tundub kui loteriivõit. Kuigi tõusma peab hirmvara, on saadud elamus nii võimas, et sellest pikema une nimel loobuda ei raatsi. Vabas looduses elavad loomad on safarisõidukitega harjunud ning lasevad ennast lähedalt uudistada. Kui oled põõsas põõnavale lõvile silma vaadanud ja terrassil kaelkirjakut uudistanud, siis ei taha enam kunagi loomaaeda minna.
Lõuna-Aafrikast võiks kirjutada lõputult, aga mitte ükski kirjeldus ei asenda omaenda kogemust. Keegi on tabavalt öelnud: „Kadestada võib ainult seda, kes pole veel Aafrikas käinud, sest tal on nii palju avastamist veel ees!“
Krista Esta, tegevjuht
Mainor Travel
Artikkel ilmus ajakirjas Traveller.
